Ei tea

 Ma olen selline imelik inimene. Ma suudan olla rõõmus või kurb. Teisel hetkel täiesti paanikas. Ma suudan mõelda, et ma olen faking paks ning teisel hetkel õgida. Seda vist nimetatakse bipolaarsuseks? Ei, ma ei ole kunagi käinud psühholoogil või psühhiaatri juures, sest eestis on sellist asja raske saada. Kui tahad nii väga, siis pead minema hullumaja ukse taha ja ütlema, et tahad end ära tappa ja saad abi. Nii ma siis istun siin ja kirjutan enda deemonitest, sest ilmselgelt on mul tähelepanuvajadus.   Kord suudan tunda end nii üksikuna, ei suuda hoida end vaos, nutan õhtul voodis, enne magama minekut. Kui tunnen, et mitte kedagi ei huvita mida teen, vihkan ennast, sest söön rohkem kui vaja ja igasugust sitta, siis nutan jälle õhtul voodis, kui olen tema juures, siis soovin, et oleksin üksi kodus, et saaksin õhtul voodis nutta.   Vahel ma tunnen, et ma pean nutma, avastan, et pole ammu nutnud.  See kehakaalu jura on jube, kui ma saaks siis ma lõikak...

 Ma olen väga palju mõelnud, et mida ma tahaks tulevikus teha, kui ma suudan kooli ära lõpetada. Ma olen isegi plaane teinud. Fotograaf on kidel minek. Esimesel kohal on mu saada sisse Tartu Kõrgemasse kunsti kooli, kui sinna ei saa siis on polü. Noh ja kui ei saa mõlemisse, siis olen done ja lähen tislerik.   Üks kord pakkus Ta, et kas ma jumestajaks ei tahaks õppida? Ma olen ka selle peale mõelnud. Ma arvan, et kunagi ma vist olen saja ameti peal. Minu väike katsetus Mõlemil piltide kasutasin Juvia's Place'i paletti "The Masquerade Palette" ja Colourpopi "Semi-precious" paletti natuke.  Nii palju, kui olen viitsinud harjutada on minu jaoks suht suur areng.   Ma alustasin kunagi üldse kahe lauvärviga ja mingi imeliku pintsliga. Nendest aegadest mul pilti ei ole. Also pean ära mainima, et ma ei oska head pilti teha, kus jääb meik hästi peale. Ülemisega olen rahul, alumisel tahtsin ainult meiki demonstreerida. Ilmselgelt pole kvalteet nii hea,...

 Armastad kedagi nii väga, ta on olnud su kõrval u. 1.5 aastat ja siis ühel päeval ta ütleb sulle, et ta vihkab sind. Saad sa aru, ta vihkab sind! Ta vihkab sind, sest su õde keeras sitta mitte sina. Need sõnad teevad nii kõvasti haiget.  Päev hiljem ta lihtsalt ütleb, et armastab sind. Probleem on selles, et ta on sulle öelnud selliseid sõnu, mis lööb kõik kõikuma. Ta küsib, kas sina ka teda armastad? Aga sa ei suuda vastata, sest ta tegi haiget ja tema ei saa sellest aru. Ta ei hakkagi sellest kunagi aru saama. Aga sinul on nii valus.   Ta ainult surub peale, millal sa talle külla lähed? Aga sa ei tea, sest sa ei tahagi väga minna. Sa ei suudaks lihtsalt hüpata ühest kohast teise ja minna talle kaissu, peale selliseid sõnu. Nii valus on.  Sa tahaksid lihtsalt kaduda, et sa ei peaks kannatama selle valu all. Võta

 Kas te vahel ei tunne, et tahaks lihtsalt ära kaduda siit maamunalt. Et elul ei ole mõtet. No ja nii kaua mõtlete, et kui kellelegi seda räägite ja teid proovitakse hakata mõjutama, et teil on ju pere ja sõbrad. Mõtle kui raske neil oleks. Aga teid enam ei koti. No ei anna sitta lihtsalt.  No mina tunnen seda ikka suht tihti. Mõni päev on nii jube, teine päev mõtlen, et issand kui loll ma eelmine päev olin, et julgesin seda üldse mõelda. Nii moodi vaheldumisi.

 No ma arvan, et see blogi hakkab olema niisama bs blogi, mul on liiga palju blogisid olnud oma elu jooksul, et ma ei viitsi enam liigitada on bs'i.  Igatahes, I'm back. Ma pidin pikka aega jõudu koguma, et uuesti mingit jura kirjutada.  Nothing much, I leave now.